Natuke tarkust hinge harimiseks

Enne kui inimene asub kõrgema tunnetuse teele, tunneb ta neljast tunnetusastmest vaid esimest. See tunnetusaste on talle omane meelteilmas kulgevas tavaelus. Ka selles, mida esialgu nimetatakse "teaduseks", on tegu üksnes esimese tunnetusastmega.Sest selline teadus kujundab tavatunnetuse vaid peenemalt välja, distsiplineerib seda. Ta varustab meeled instrumentidega - mikroskoobiga, teleskoobiga jm, et täpsemalt näha, mida silmad muidu ei näeks. Ent tunnetusaste jääb siiski samaks, kui vaadeldakse lihtsalt silmadega normaalsuuruses asju või jälgitakse läbi suurendusklaasi väga väikeseid objekte ja protsesse. Ka mõtlemise kasutamisel jääb teadus selle juurde, mida juba igapäevaelus harrastatakse. Objekte süstematiseeritakse, kirjeldatakse ja võrreldakse ning püütakse endale luua pilt nendega toimunud muutustest jne. Ka kõige rangem looduseuurija ei tee selles suhtes õigupoolest midagi muud, kui kujundab vaid argielu vaatlusviisi oskuslikumalt välja. Tema tunnetus muutub ulatuslikumaks, komplitseeritumaks, loogilisemaks, kuid ta ei lähe üle teisele tunnetusviisile. S

Salateaduses nimetatakse esimest tunnetusastet "materiaalseks tunnetusviisiks". Sellele lisanduvad esialgu kolm kõrgemat, neile siis omakorda veel edasised astmed. Siin kirjendan nelja astet. Kui võtta tavaline ja ka meelelis-teaduslik tunnetus esimeseks astmeks, tuleb esialgu eristada nelja järgnevat astet:
1) materiaalne tunnetus,
2) imaginatiivne tunnetus,
3) inspiratiivne tunnetus, mida võib nimetada ka "tahtepäraseks" tunnetuseks,
4) intuitiivne tunnetus.

Järgnevalt tuleb juttu neist neljast astmest. Esmalt tehtagu endale selgeks, millega on erinevate tunnetusastmete puhul tegu. - Tavalise meelelise tunnetuse puhul tuleb arvestada nelja elemendiga: 1) objekt, millest tekib meeletajumus, 2) pilt, mille inimene endale objektist loob, 3) mõiste, mille kaudu inimene jõuab asja või sündmuse vaimse mõistmiseni, 4) Mina, kes kujundab mulje põhjal objektist pildi ja mõiste. Enne kui inimene loob pildi - "kujutluse", on olemas objekt, mis teda selleks ajendab. Ta ei loo seda ise, vaid üksnes tajub. Ja selle objekti põhjal tekib pilt. Senikaua kui silmitsetakse mingit asja, on tegemist vaid tema endaga. Hetkel, kui objektist eemaldutakse, omatakse sellest veel ainult pilti. Objekt jäetakse kõrvale, pilt jääb mälusse püsima. Kuid ei saa jääda selle juurde, et luuakse endale üksnes pilte. Tuleb jõuda mõisteteni. Et siin täielik selgus saavutada, on tingimata vaja pilti ja mõistet eristada. Kujutlegem, et nähakse ringikujulist objekti. Sellest ära pöördudes säilitatagu ringi pilt mälus. Seal ei ole veel ringi mõistet. See tekib alles siis, kui öeldakse: "Ring on kujund, mille kõik punktid on keskpunktist võrdsel kaugusel." Alles pärast mõiste loomist asja kohta jõutakse selle mõistmiseni. On olemas palju ringe, erineva suuruse ja värviga, kuid on vaid üks mõiste "ring". - Hiljem käsitletakse kõike lähemalt; esialgu tuleb üksnes visandada nelja esimese tunnetusastme iseloomustamiseks vajalik. - Neljanda elemendina tuleb materiaalse tunnetuse puhul vaatluse alla Mina. Selles moodustavad pildid ja mõisted terviku. Mina säilitab pildid oma mälus. Kui see nii ei oleks, siis ei tekiks mingit jätkuvat siseelu. Asjade pildid oleksid olemas vaid seni, kuni asjad hinge mõjutavad. Siseelu aga sõltub sellest, et üks tajumus seotakse teisega. Mina orienteerub "täna" maailmas seepärast, et teatud objektide puhul kerkivad temas üles nende "eilsed" pildid. Kujutlegem vaid, missugune oleks hingeelu, kui mingi asja pilt püsiks üksnes niikaua, kui seda asja nähakse. - Mina kujundab terviku ka mõistete osas. Ta ühendab mõisted ning saavutab sel viisil teatud ülevaate, s.t maailmamõistmise. Mõistete ühendamine toimub "otsustes". Vaid seostamata mõisteid omades poleks võimalik maailmas orienteeruda. Inimese kogu tegevus põhineb tema võimel mõisteid siduda, s.t otsustamisel.

Materiaalne tunnetus põhineb sellel, et inimene saab meelte kaudu välismaailma asjadest ja sündmustest tajumusi. Tal on tajumisvõime või sensiiblus. "Väljastpoolt" vastuvõetut nimetatakse ka sensatsiooniks. Seega on materiaalse tunnetuse puhul tegu nelja elemendiga: sensatsioon, pilt, mõiste, Mina. - Järgmisel tunnetusastmel kaob ära vaid välismeelte tajumus, "sensatsioon". Väline meeleline objekt puudub. Neljast elemendist, millega inimene tavatunnetuses on harjunud, jäävad järele vaid kolm: pilt, mõiste ja Mina.

Tavatunnetus ei loo terves inimeses mingit pilti ega mõistet, kui meeleline objekt puudub. Mina ei tegutse siis. Kes kujutab endale pilte, mis peavad vastama meelelistele objektidele, harrastab fantastikat. - Salateaduse õpilane omandab aga võime kujundada pilte, mis ei sisalda meelelisi objekte. Tema puhul peab siis "välist objekti" asendama mingi teine. Ta peab suutma luua pilte ka siis, kui meeletajumused puuduvad. "Sensatsiooni" peab asendama miski muu. Ja see on imaginatsioon. Selle astme salateaduse õpilasel tekivad pildid samamoodi, nagu kutsuks väline objekt temas esile meelemuljeid; pildid on sama elavad ja tõesed nagu meelelised pildid, kuid nad ei tulene mitte materiaalsest, vaid hingelisest ja vaimsest. Meeled jäävad seejuures täiesti tegevuseta. - On mõistetav, et inimene peab esmalt omandama võime luua sisurikkaid pilte ilma meeletajumusteta. See toimub meditatsiooni ja harjutuste abil. Meelteilmaga piirduv inimene elab vaid oma pildimaailmas, mis on temasse jõudnud meelte vahendusel. Imaginatiivsel inimesel on pildimaailm, mis pärineb kõrgemast ilmast. Et selles kõrgemas pildimaailmas pettekujutlusi tegelikkusest eristada, vajatakse väga hoolikat koolitust. Kui niisugused pildid hinges esile kerkivad, öeldakse liigagi kergesti: "Ah, see on vaid minu kujutluste tulemus ja vili." See on ka arusaadav. Sest inimene on esialgu harjunud pidama "tegelikuks" üksnes seda, mis - ilma tema kaastegevuseta - on kindlate meeletajumustena talle antud. Tal tuleb esmalt harjuda pidama "tegelikuks" ka seda, mida ajendatakse hoopis mujalt. Ja kui ta ei taha muutuda fantaseerijaks, oskab ta olla sellega piisavalt ettevaatlik. Ta saab vaid kogemuse põhjal otsustada, mis kõrgemas vallas on tegelik, mis aga üksnes illusioon. Niisugused kogemused tuleb omandada vaikses, kannatlikus siseelus. Esialgu peab tingimata aevestama, et illusioon mängib nii mõnelegi vingerpussi. Igal pool võivad tekkida niisugused pildid, mis rajanevad vaid meeltepettusel või ebanormaalsetel eluavaldustel. Kõik need võimalused peab esmalt kõrvaldama. Et jõuda imaginatsioonini, tuleb kõigepealt täielikult sulgeda fantastika allikad. Kui ollakse nii kaugel, siis jõutakse igal juhul selgusele, et maailm, millesse sel viisil sisenetakse, ei ole mitte ainult sama tõeline kui meelteilm, vaid palju tõelisem.

Kolmandal tunnetusastmel kaovad ka pildid. Inimesel on tegemist veel vaid mõistete ja Minaga. Kui teisel astmel ümbritses teda pildimaailm, mis meenutab hetki, kui vilgas mälu võlub välismaailma muljeid hinge ette, ilma et tal neid muljeid oleks, siis kolmandal astmel pole enam ka selliseid pilte, Inimene elab tervenisti puhtvaimses maailmas. kes on harjunud üksnes meelelisega, sel on kiusatus uskuda, et see maailm on tuhm ja viirastuslik. Kuid niisugune pole ta hoopiski. Ka teise astme pildimaailm pole kahvatu ega varjutaolie. Niisugused on enamasti pildid, mis jäävad välise asja kadudes mällu püsima. Kuid imaginatsioonipildid on nii elavad ja sisurikkad, et neid ei saa võrrelda mitte üksnes meelteilma varjutaoliste mälestuspiltidega, vaid isegi ka kogu värvika, vaheldusrikka meelteilmaga. Viimanegi on imaginatsiooni-vallaga võrreldes vaid vari. - Ja kolmanda tunnetusastme maailm! Viimase rikkusest ja küllusest ei anna meelteilmas miski ettekujutust. Mis esimesel astmel oli sensatsioon, teisel imaginatsioon, on kolmandal inspiratsioon. Inspiratsioon annab muljed ja Mina kujundab mõisted. Kui seda maailma tahetakse võrrelda millegi meelelisega, siis sobib vaid kuuldav helideilm. Kuid selles pole tegemist meelelisele muusikale omaste helidega, vaid puhtalt "vaimsete helidega". Hakatakse "kuulma", mis asjade sisemuses toimub. Kivi, taim jne muutuvad "vaimseks sõnaks". Maailm hakkab hingele tõepoolest oma olemust avama. Kõlab groteskselt, kuid on sõna-sõnalt õige, et sel tunnetusastmel "kuuldakse vaimselt, kuidas rohi kasvab". Kristalli kuju tajutakse helina; puhkev õis "kõneleb" inimesele. Inspireeritud inimene võib rääkida asjade sisemisest olemusest; kõik asjad ärkavad tema hinges uuel viisil ellu. Ta kõneleb teisest maailmast pärinevat keelt, mis teeb aga argipäeva maailma mõistetavaks.

Neljandal tunnetusastmel lakkab ka inspiratsioon. Tavatunnetuse harjumuspärastest elementidest tuleb vaatluse alla veel üksnes Mina. Salateaduse õpilane märkab teatud sisemistest kogemustest, et on tõusnud sellele astmele. Nimetatud kogemus väljendub selles, et ta tunneb end olevat mitte väljaspool tunnetatavaid asju ja protsesse, vaid nende sees. Pildid pole objekt, nad üksnes väljendavad seda. Ka inspiratsioonis antu pole objekt, vaid üksnes selle avaldus. Ent nüüd elab hinges tõepoolest objekt ise. Mina on laotunud üle kõikide olevuste, ta on nendega üheks saanud. Nende elu vastuvõtmine on intuitsioon. Nimelt tuleb võtta sõna-sõnalt, kui intuitsiooni kohta öeldakse: selle kaudu minnakse kõikide asjade sisse. - Tavaelus on inimesel vaid üks intuitsioon, see on tema Mina. Sest Mina ei saa mingil kombel väljastpoolt tajuda, teda saab vaid sisemuses läbi elada. Lihtne kaalutlus võib seda selgitada. See on kaalutlus, mida psühholoogid igatahes ei teosta soovitava selgusega. Kui tähtsusetu see ka ei tunduks, neile, kes seda täielikult mõistavad, on sel kaugeleulatuvaim tähendus. Nimetatud kaalutlus on järgmine: iga välismaailma asja võivad kõik inimesed samanimega nimetada. Lauda võivad kõik "lauaks", tulpi "tulbiks" nimetada, härra Müllerit "härra Müllerina" kõnetada. Kuid on üks sõna, mida igaüks saab vaid enda kohta öelda. See sõna on "mina". Keegi teine ei saa öelda mulle "mina". Kõige teiste jaoks olen ma "sina". Samamoodi on minu jaoks iga teine inimene "sina". Vaid ta sie saab enda kohta "mina" öelda. See tuleneb asjaolust, et elatakse mitte väljaspool Mina, vaid tema sees. Ja nii elatakse intuitiivse tunnetuse eeskuju. Et nii asjade sisse minna, tuleb esmalt muidugi enesest välja astuda. Tuleb muutuda isetuks, et teise olevuse isega, Minaga ühte sulada.

-------

Teate, kes selle läbi luges, saab minult ilmselt mingit nänni, sest see on ju täitsa ajuvabalt pikk, vähemalt poolteist meetrit (ma mõõtsin!).

ÜLESTUNNISTUS

Leiva võite te ära võtta,
kodukatuse pea kohalt ning
lähedase võite te võtta. Aga
alles jääb hing.

Vaimu võite te võtta,
keha muuta verevalumiks ja
üheskoos siduda kotti ning heita
tühjusse jäätuma.

Kõik võite te ära võtta. Kõik,
mis sündinud soojas ja valguses.
Aga valu ei saa te võtta. Sest
valu oli Alguses.

-------

Kui miski sulle haiget teeb, pole enam midagi muud olemas. Ei mingit mõtet. Ei mingit tunnet. On ainult soov valust pääaseda. Kui ta on küllalt tugev, röövib valu meilt kõik, mis meid kellekski teeb, kuni oleme pisematestki loomadest viletsamad, olevused, kellel on vaid üks eesmärk: pääsemine.

Mõttetu, ära loe

Tegin mõned testid. Niisama. Ma ei teagi täpselt, miks... Aga küllap ma tahan ikka enda kohta rohkem kinnitust. Avastasin, et teoorias olen mina ja minu wannabe-mina sama isik. Aga praktikas tuleb kuidagi teistmoodi välja, enamasti.

Mina ei saa aru. Aga ma püüan.

You are Strength

Courage, strength, fortitude. Power not arrested in the act of judgement, but passing on to further action, sometimes obstinacy.

This is a card of courage and energy. It represents both the Lion's hot, roaring energy, and the Maiden's steadfast will. The innocent Maiden is unafraid, undaunted, and indomitable. In some cards she opens the lion's mouth, in others she shuts it. Either way, she proves that inner strength is more powerful than raw physical strength. That forces can be controlled and used to score a victory is very close to the message of the Chariot, which might be why, in some decks, it is Justice that is card 8 instead of Strength. With strength you can control not only the situation, but yourself. It is a card about anger and impulse management, about creative answers, leadership and maintaining one's personal honor. It can also stand for a steadfast friend.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

Sekhmet Observant, authoritative, indulgent, moral and witty. Colors: male: green, female: turquoise Compatible Signs: Bastet, Geb Dates: July 29 - Aug 11, Oct 30 - Nov 7 Role: Goddess of war and vengeance Appearance: Lion-headed woman with the sun over her head Sacred Animal: lion What is Your Egyptian Zodiac Sign? Designed by CyberWarlock of Warlock's Quizzles and Quandaries

Türkiis hüppab mul sageli igasugustes testides välja. Küllap siis vist.

IMAGE IS COPYRIGHT DELAND deland-fox.deviantart.com

Originaalis on see suurem ja PALJU parem. http://www.deviantart.com/view/35873685/?qo=40&q=by%3Adeland-fox&qh=sort%3Atime+-in%3Ascraps#

See on vana Hiina kuulus palgamõrtsukas Jing Ke. Ta proovis mõrvata Esimest Valitsejat, Qing Shi Huang´i, aga sai hoopis ise kolki. Surma muidugi ka.

Peaks ka uuesti joonistama hakkama. Ma pole vahepeal midagi teinud.

Avastati merelõhna saladus

Inglismaa East Anglia ülikooli teadlased avastasid, mis ometi paneb mereranna nii iseloomulikult lõhnama.

Saladus lahenes tänu ühe senitundmatu bakteri leidmisele Põhja-Norfolki rannikult. Mikroob eraldati ja tehti kindlaks geen, mis vastutab tugevalõhnalise dimetüülsulfiidi DMS eraldumise eest.

Nii et kui teile öeldakse mererannal, et hingake sügavalt hapnikurikast õhku, siis teadke, et tegelikult annab sellele õhule lõhna üsna mürgine gaas. DMS eraldub adrus, planktonis ja meretaimedes elavast bakterist üle maailma kümnete miljonite tonnide kaupa.

Huvitav on see, et DMS aitab merelinde. Nimelt suudavad tormilinnud ja teised tunda selle gaasi väga väikest kogust. See ütleb neile, kust leiab üles planktoni.
Allikas: AlphaGalieo/Science

-----

Näete siis, ärge uskuge kõike, mida teile räägitakse. Uskuge väheseid asju, aga uskuge neid ikka täie rauaga. Mina näiteks usun, et mere ilu kaalub dimetüülsulfiidi üles. Mida teie usute?

PALVE ja PALVE

Taevas, anna mulle tarkust
taltsutada oma raevu,
mis polegi õieti raev,
vaid nende
pimeda viha vastupeegeldus,
kes tahavad hävitada me rahvast!
Meri,
anna mulle rahu,
vaos hoidmaks pinevil meeli,
mida hoiab ärevil
isamaatuste põlgus
mu esiisade keele vastu!
Muld,
anna meile kõigile meelekindlust,
et me väikese rahva
ühtehoidmine
oleks midagi enamat
kui a i n u l t vastupanu
jõhkruse jõule!

---------

Kas sina oled vahel mõelnud, et mis me seda väikest Eestit ikka hoiame? Et mis tähtsust sellel pisikesel riigikribalal on, kui mujal on parem elu ja suuremad palgad ja väiksem kuritegevus ja vähem AIDSi?

Mina olen mõelnud. Ja alati on mul olnud vastus. Ma ei kujutagi ette, KUIDAS ma ilma Eestita saaksin! Kuhu ma siis tagasi tulen, kui halvasti on läinud, mis siis üldse on see, mille peale võib alati mõelda - see on ja jääb. Kui on siiani suudetud läbi kõige selle, mis on olnud, siis edasi suudame ka meie! ALATI suudame!

See ongi Eesti. Midagi, mida hoida oma südames, sest me teame, et see ei kao, kuidagi jääb see ikkagi alles, võibolla saame me näiteks Hiina poolt vallutatud - aga südames on ikkagi Eesti. Eesti on meie kõigi kodu. Eesti ei ole mitte maakribal, millel piir ümber ja oma keel, Eesti on võitlus enda ja oma rahva ees. Sest kui seda võitlust ei ole, siis pole ka rahvast. Siis on ainult tühjus, siis ei ole enam midagi. Eesti on tegelikult kõik. Sest kui meil mitte kedagi ei ole, siis ei ole ka meid. Lõpuks elame ju meiegi ainult teiste südames.

Eesti ongi see midagi, mida hoida, kui enam midagi muud järel pole - kui meil pole millegi eest võidelda, siis ei ole meil mõtet. Ja maailmas pole midagi, millel pole eesmärki, tähtsust. Ilma Eestita pole meid.

Teate, Eesti ongi see, mille pärast ma veel siin olen. See ainuke.

--------

Looja, hoia Maarjamaad
ja andesta meile me vead.
Looja, kaitse Eestimaad,
peod selleks palveks nüüd sean.

Looja, hoia hiiepuid
sest ladvad neil längu on maas,
Looja, kaitse kodutuid -
kord nad ehk tulevad taas.

Kirjas on Aegade Raamatus -
õndsad on need, kes ei näe,
uskudes, et see on saamatus
kui keegi läeb.

Looja, hoia Maarjamaad,
loon ja loodan, sest tean
milleks need ladvad on kaarjamad,
peod, mille palveks ma sean.

Et Looja hoiaks Maarjamaad...

MULD

Mu sünnimaal ei ole ümber tara,
on sada võõrast käinud õue sees,
kuid iialgi ei suuda ükski varas
peotäitki temast kanda südames,

ei suuda ükski võõras iial, ei,

sest selles maas on mure, mitte kuld,
see muld ei peida hõbedat, ei vaske -
kuid kui mu rahval puuduks just see muld,
mu maal ei kasvaks ühtki leinakaske,

ei kasvaks südameski mitte, ei.

--------

Ilusat sünnipäeva, Eesti.

Ta lendab mesipuu poole

Ta lendab lillest lillesse,
ja lendab mesipuu poole;
ja tõuseb kõuepilv ülesse
- ta lendab mesipuu poole.

Ja langevad teele tuhanded;
veel koju jõuavad tuhanded
ja viivad vaeva ja hoole
ja lendavad mesipuu poole!

Nii hing, oh hing, sa raskel a'al
- kuis õhkad sa isamaa poole;
kas kodu sa, kas võõral maal
- kuis ihkad sa isamaa poole!

Ja puhugu vastu sull' surmatuul
ja lennaku vastu sull' surmakuul:
sa unustad surma ja hoole
ning tõttad isamaa poole!

--------

Täna ma tegin palju asju, ja siis ma avastasin, et ma ei olegi tegelikult midagi teinud.

Koolis oli aktus. Ma sain kultuurišoki. Laulsin kooriga laulu, mida ma kunagi varem pole laulnud, vähe sellest, ma polnud seda kunagi kuulnudki!

Aga laul oli ilus. Eks?

Siis ma ostsin parmupilli. Lihtsalt nägin poes ja ostsin kohe ära. Noh, vahel ma teengi selliseid asju... Astun poest välja, kõnnin veidi edasi ja mõtlen siis: "Mida ma NÜÜD ostsin?!?!" Aga see on ju nii minu moodi, teha imelikke asju ilma, et nende üle eelnevalt mõelda. Bukkakekolli ostsime ka, aga see on vähemtähtis ja rohkemnilbe teema.

Ma avastasin, et see pildike seal ülevalpool on pooleli ja kole. Alumise serva olen täitsa unustanud korda teha, ja heledama ekraani peal on väga kole. Aga ma mõtlen, et ma millalgi püüan selle korda teha.

Parmupill on hullult lahe asi. Oh seda õnne ja rõõmu, kui jälle mingi debiilne hääl välja tuleb... Võrdselt nii minul kui koeral.

Homme on aasta tähtsaim päev. Ma ütlen nii, sest minu jaoks on see tähtsaim; teie, sinu jaoks ei pruugi olla, aga mina olen eestlane ja kavatsen selleks ka jääda.

VÕRDUMUS

Mina olengi isamaa. Minu isa
oli monument suurel tühjal väljakul, kus inimesed
ei armasta käia. Minu ema oli tuulehoog, mis viis ära
kimbu lendlehti.

Mul on klaassilmad ja pühaku nägu, värskelt värvitud. Suu
mu näo küljes on haaknõeltega kinni. Minu silmis on
kuuvarjutus. Ja mu kuub täis taevatähti, mis meenutavad
neid, millega on kokku needitud meie veendumused ja uskumused.

Mina olengi isamaa, taipasin täna. Kaugel näen mäl-est-
ust, mis on rõhknaeltega kinnitatud külakultuurimaja
seinale nagu peokuulutus. Jutt voolab mu suust, kõver serp-
entiin - ja keerleb lõputult läbi võõraste elude.

Mina olengi isamaa, mina ise: täis joonistatud ihuga,
külge riputatud tilinatega, dekoreeritud hingevaevaga. Vaadake
mind tähelepanelikult: mul on imeilus emailist na-er-at-u-s.
Mina olengi isamaa: energiline, ettevõtlik, kukeharjaga peas.

Kõik, mis ma tean, see on nagu tohutu kahhelkiviseintega
ruum. Sügavkülmutuse mootor suriseb pidevalt ja aeg-
ajalt vaatan ma lootusrikkalt uksesilmast välja. Kuid ukse
taga ei ole kedagi - peale mu pe-eg-elp-il-di.

Kui hing ei hellita, ulun üksi tänavanurkadel ja
viibutan rusikaid. Olen linnaloom. Kui veab, veedan vanadus-
põlve personaalpensionil hästiinformeeritud ringkondade seas.
Sest mina olengi isamaa.

------------

Mulle tundub, et Soerdi Blõga on saamas Soerdi Emopesaks. Seda me ju ei taha, eks? Ma siis püüan natuke sellist... targemat teksti ka rääkida, kunagi.

Praegu ei oska.

Mingi hetk ma mõtlen selle kodu-jampsi ka välja, aga mitte veel.

Kunagi ikka saab.

Ma avastasin, et ma ei laula enam teist sopranit hästi välja. Muudan Miina Härma Gümnaasiumi Neidudekoori Miina Härma Gümnaasiumi Neidude Saekaatriks.

Ma ei taha nii teha; ma tahan asutada Koduvanade Priitahtliku Pasunakoori.

Tulge ka, teeme ära!

Koonudest ja kudumisest ja pisikese tihase võitlusest Eimiski-naftaga

Koon, koon, koeral on koon,
koon, koon, kampsunit koon,
koon kampsunit, ja koera koon
koonleb mu põlvel, kuni ma koon.

Tegelikult ma praegu ei koo, aga koera koon koonleb mu põlve peal, ja iga kord, kui koera koon koonleb mu põlve peal, siis ma tahaks kududa.

Praegu tahaks kududa sellist suurt ja paksu ja mõnusat ja SOOJA kampsunit. Ja selle keskel oleks suur-suur päike kõhu peal ja selja peal ka, selline hästi kollane ja soe. Ja see siis soojendaks mind, sest praegu mul on väga külm.

Ja kaeluse ümber jookseksid sinised kassid, kes hoiaksid mind pehmete käppadega tagasi, kui ma jälle midagi mõtlematut või hoolimatut või halba teen, ja kui vaja, siis küünistega ka. Teravate-teravate küünistega, ja krae serv oleks päris-päris veripunane.

Aga käised oleksid mustad, sellist värvi nagu öine taevas raba kohal, ja valgete tähnidega. Ja vahepeal need oleksid lumehelbed, aga vahepeal tähed ka. Ja kui ma olen kurb, siis need oleksid lumehelbed, ja aitaksid mind oma lõputu vaikusega. (Kas teie pole tähele pannud, et talvel kõik justkui seisaks paigal ja kõik liikuvad objektid on nagu võõrkehad, ja kuidas on nii vaikne?) Aga tähed oleksid käiste peal siis, kui ma olen rõõmus, ja siis ma võiksin ette kujutada, et mul on just nii palju sõpru, kui neid tähti seal rabataevas.

Aga kõige tähtsam, kõige tähtsam on see, et südame koha peal oleks tihane.

Kas on linnukesel muret?
Tuba soe, kõht on täis.
Huuli pured, huuli pured.
Räämas tuvi aknal käis...
Kas on linnukesel muret,
kui ta enam pole lind?
Lennukiparv, mitte kured.
Liikumatu linnapind,
millel püsid, talvist tihast
tunned üha lähemal.
Tunned: Ta on sitkest lihast
enda küljes. Pahemal.

Kas te teadsite, et minu süda on nagu kolhoos? Mina ka ei teadnud veel. Aga võibolla teie hoopis teadsite, ja siis ma ei saagi "ka" öelda, siis ma pean ütlema, et ma ei teadnud veel. Aga igatahes on minu süda nagu kolhoos. Ühisomand, sest see ei kuulu kellegile ainuisikuliselt. Ta kuulub teile kõigile, absoluutselt kõigile, ja kõigile rebastele ja kividele ja külmunud pohlavartele ja isegi, jah, isegi naftalaikudele, milles linnud peavad oma võitlust Eimiskiga, mis on Eimiski selle pärast, et see on liiga suur, et olle miski, ja see ei ole ka midagi väärt, nagu kõik muu on. Ja ometi nad võitlevad sellega, kuigi seda pole olemas, ja teate, mina võitlen ka selle vastu, mida pole olemas. Aga ikka ma võitlen, kuigi ma ei saagi aru, miks ma võitlen.

Ja ma võitlen edasi, kuni ma ei jõua ennast enam õlist välja vinnata, kuni ma ei jõua enam sulgedelt mürgist musta ollust noka vahele koguda ja alla neelata, kuni mu süda, seesama pisike tihane, enam ei jõua.

KUST TE TEATE, ET ELU ON NARKOOTIKUM, AH?!

Kodulaul

Refr:
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?
Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?

Kodu, see ei ole koda, millel aken, uks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks
Ilma kodutundeta me jääme kodutuks

Refr
Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik
kodu on nii imeline, tavaline paik
Kodu on nii imeline, tavaline paik

Refr
Kodus mõni väike asi korraga on suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur
kodu oleme me ise, väikene ja suur
Kodu, see on rohkem veel, kui sõna selgeks teeb
kodu see on headus, mis meid paremateks teeb (3 korda)

See on kodu, siin on kodu, siin on kodukoht (8x)

------------

Rääkige mulle, palun, mis on kodu? Ma tahan teada. Ma tahan ka targaks... Noh, targemaks saada. Või...olgu, vähem rumalaks. Kasvõi natuke!

Palun öelge, mis on kodu.

Et tsiteerida Curuniri: Iga mu lause on puhas kuld ja hullumeelsus.

Eesti vabariigi presidendi hämmastav kõne konverentsil “Mahe ja ehe” 23. mail 2002. aastal:

Kõigepealt on mul heameel teid tervitada, teid kui entusiaste, kes peale selle, kui maal ja külas on toimunud nii suured muudatused ja kohati võib näha, et põllumees ei ole leidnud endale enam reaalset teed, kuidas edasi minna. Ja selle juures olete olnud meelekindlad ja leidnud väga reaalse tee. Ja samal ajal olukorras ja tingimustes, kus muu maailm, aga võib-olla räägime kõigepealt Euroopast, on läinud just intensiivse põllumajandusliku tootmise teed. Ja kellel on võimalus olnud, ja kindlasti olete sõitnud üle Euroopa lennukiga ja kui on ilus ilm olnud, siis teie põllumeestena ilmselt olete näinud ära ebaloomulikke põlde ja küllalt suuri välju, mis ei ole mitte rohelised, vaid sinised hoopiski. See tähendab, et on kasutatud nii suurel hulgal väetisi, mis on täiesti ebaloogiline, et taim suudaks üldse veel omastada nendes olukordades, kus kõik taimekasvu faktorid on optimeeritud, see tähendab, et valgus, soojus ja niiskus. See tähendab, et ta ei suuda seda siis sellisel kujul üldjuhul sellega toime tulla, kogu see siis toimeainete hulk, mis seal siis on. Ja seda enam siis on tore, et te olete üles ehitanud oma tegevuse sellele loomulikule ainevahetuskäibele, mis on mitte miljonite, vaid mul on raske öelda paljude miljonite, kümnete miljonite aastate jooksul paika pannud. Ja te suunate seda lihtsalt nii, et see toimiks kõige efektiivsemalt. Ja ma ühtlasi kasutaks võimalust, et tänada initsiaatoreid, kes teid siia on teid kokku võtnud, sest ise omatahtsi olete tegutsenud ilma igasuguse toetuseta võimu ja valitsuse poolt. Nüüd, kui veidikese siiski Eestimaast rääkida, siis teile ei ole loomulikult midagi uut, kui ma midagi siin ütlen, aga kui seda väga põgusalt, siiski, meelde tuletada veel, mis on Eestimaal tekkinud viimase ütleme kümne aasta jooksul või üheteistkümne-kaheteistkümne aasta jooksul. Ja see on kokkuvõttes see, et ümmarguselt peaaegu poole võrra on vähenenud piimatoodang ja kaks pool-kolmkorda on vähenenud lihatoodang. Ja kui oleks näiteks, meil tekiks situatsioon, et me ei saa väljast toiduaineid sisse tuua, siis me kuu aja või kahe pärast oleksime tõsistes raskustes, sellepärast, et meil toitaineid ei jätkuks. Ja neid põhitoitaineid, mis on ühele normaalsele tarbimistavadele omased. Kahjuks see on nii. Ja seda enam, ma pöördun tagasi algmõtte juurde, on tore, et teil ettevõtja initsiatiivi ja tahet nendes liikumistes ikkagi, vaatamata kõigele, just minna seda teed. See tähendab oluliselt raskemat teed, kus polegi ette näha, et te võiksite rikkaks saada sellise tegevuse tulemusega. Sest läbi võib-olla intensiivse põllumajandusliku tootmise isegi meie tingimustes võib ka juba mingisuguse kapitali koguda ja mingisuguse tulu, ja seda enam on see veel väga õige. Kui sellest mõttest veel edasi minna, siis ma kujutan ette, et me peame tingimata või õigem öelda tingimusteta jõudma selleni, et me suudame oma rahva ära toita. Seda esimeseks. Ja teiseks, kui tekibki küsimus, millise toiduga, kas selle intensiivselt toodetud toiduga või toiduga, mida teie toodate ja mis ilma mingisuguse kahtluseta on tervislikum ja maitsvam ja oluliselt lausa maitsvam kohe. Ja ka siin tuleb jällegi tänu sellele mõelda, et valitud tee on kahtlematult õige, aga jällegi tuleb see tee. Seda teed käia on väga raske ja keeruline. Nõnda, et näete, domineerib selle tõttu võime öelda, just selliselt, võiks öelda, intensiivsed või selle võib ka öelda traditsioonilised, olgugi et traditsiooniline on just see, millega just teie tegelete, selliste toiduainete osakaal kahjuks, siiski. Aga ei tohi meelt heita. Ja ma tahan rõhutada enda arusaamist, et valitud tee on õige ja kõikidest raskustest hoolimata on õige käia seda teed.

Kuidas öelda Arnold Rüütli stiilis välja lihtne lause: "Ingrid, ma lähen poodi õlle järele".Seoses kätte jõudnud äärmiselt tõsise, et mitteöelda teatud mõttes kriitilise situatsiooniga meielähiümbruses, ma pean siin silmas teatavaidpuudujääke, mille ületamatus võib põhjustada meiemikrokliimas raskestiprognoositavaid tagajärgi javõibolla oleks siin asjakohane meenutada ühte teistteatavalt kriitilist situatsiooni kogu Vabariigiskümme aastat tagasi, mille me ühiste jõupingutustetulemusena ja tänu siinkõneleja vastutustundlikuleinitsiatiivile, suutsime lahendada - mis ma tahanöelda? - ma tahan öelda, et me ei saa nüüdkitaanduda oma põhimotetest alla anda, me peame poestpaar õlut ära tooma, Ingrid.

Teate, nii hea on ju iriseda kellegi kallal... Ma tean ka seda tunnet. Aga ma ei tunne seda rohkem kui vastikust enda suhtes, kui ma seda teen... Või kui keegi teine seda teeb.

Kuused, kuused

kuused kuused kasvage
kõrgemale latvadest
varjud varjud sirguge
üle kuu ja päikese
hundid hundid ulguge
üle suure järvevee
inimesed elage
ümber oma elutee

mõni kasvas mõni mitte
mõne ulg jäi lühikeseks
mõnel polnud päevi pikke
olid ometigi kõik

--------------

Tagasi rahvusvahelisest looduslaagrist. Ma tahan tagasi. Seal oli super. Isegi bukkakedieet ja öine Tv1000... Tegelikult anti VÄGA hästi süüa ja telekat vaadata polnud aega. Ma tahan tagasi! Ma ei taha jälle kooli minna ja kodus olla ja nõmedate inimestega suhelda ja...

Oh. Ma ei tohiks nii öelda. Mitte ükski inimene pole nõme. Kui keegi on üldse nõme, siis olen see mina, sest ma tembeldan kedagi nõmedaks. Ma ei tohi nii öelda! Keegi ei tohi.

X X X

Lähme ära,
siin on kole kõnekrobin!
Lähme ära,
siin on roostes roosikrantsid!
Kas sa arvad, et ma siia seltsi sobin,
kas sa karistuseks karja sekka tantsid?

Eks ma harju, kui see on su nõu ja nõue -
kekslen, ekslen keset roostetamisvõistlust...
Mul on kahju kahest sõbrast,
kes jäid õue:
terve süda peksab seal üht tervet mõistust!

----------------

Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui va...

"Edgar kutsub vist praegu kõike (Keskerakonda), mis liigub." - Siga, "Pehmed & Karvased"

Kas ma olen juba maininud, et meie Kalevipoeg on LÕHUTUD koos Uru skulptuuriga?
Ma mõtlesin siis selle üle, miks inimesed ikkagi nii teevad.

Ja mõtlesin välja sellise asja:
Kõige tõenäolisem on, et seda tegi mõni (natuke napsitanud) vend või mitu. Milleks? Et näidata, et ta on MEES. Kust tuleb selline käitumine? Ikka "metsikust loodusest", ajast, mil inimene oli loom. (Tegelikult on inimene ikka veel loom, ta lihtsalt ei taha seda endale teadustada. Ja see teebki temast looma.) Isased demonstreerivad oma jõudu ja muid häid omadusi, et "saada naisi". Ja see on kohastumus, et hoida alles liiki. Paremad võidavad, sellega võidab liik. Kõik teavad seda.

Ja sellepärast ma polegi vihane - see on inimese kohastumus, et jääda ellu. Et muuta inimkonda paremaks, tuleb lõhkuda, teistele haiget teha, ainult enda eest väljas olla.

Kas me peaksime järele andma hetkeajele teha liiga või tappa neid, kes meid vihastavad, võtta endast nõrgemailt, mida soovime, ja üleüldse teiste tundeid jalge alla tallama? Me oleme loodud ebatäiuslikena ning peame oma vigu vältima, et need meid ei hävitaks. Sellepärast, et me võime paremaks muutuda.

Tõprad on uus põlvkond - parem põlvkond. M.O.T.T.

Tõestage vastupidist!

Nägu

Ma vaatan peeglisse - ja näen sind.
Näen sind selgesti, mu mina.
Sa oled haige, kuigi naeratad reipalt.
Sa vajad abi. Sa vajad kiiresti abi, mu mina.
Vaatan peeglisse ja näen:
ainult mina ise saan,
ainult mu ise saab
ravida mind ja sind.
Pean oleme iseend raviv arst.
Pean küsima ja vastama.
Pean vastutama ja küsitlema.
Pean kahtlema ja oletama.
Pean tunnistama ja tunnustama.

Astu mu juurde
läbi selle kiilgava tõeseina.
Vahetame kohad.
Et ma sind tunneksid.
Et ma sind tunnetaksin.
Et sa tunneksid mind ära.
Ma olen haige, mu mina.
Tule ja vaata mind.

Vaata sina mind,
et mina sind selgesti näeksin.

Küsimus SULLE

Kas sa usud, et hing on kehast lahus? Kui hävib keha, hävib ka hing. Kas sa tõesti usud, et keegi meist on tegelikult metshamstrist erinev? Pelgalt sellepärast, et meil on imelised anded, mida teistel olevustel pole, ning et see säilitab kuidagimoodi meie olemuse ka pärast surma?

Vasta mulle, palun.

PÕLEV EESTI

Ööde painavas unenäos
põlevad uned, mis olid täos.
Põlevad sargad.

Mis kord on olnud ja tuleb kord
justnagu kokkukõlav akord,
mõtlevad targad.

Maastikes maa end kiigutab,
ärgates une seest, liigutab
Munamäge.

Mahavaikitud manade
mets toob ilmale vanade
loitsude väge.

Lõõma, Eesti! Las süttida
süütaja säde ja küttida
südantki kahi.

Põlegu küünid ja kirikud, ülikool,
leinaja riided igal pool, -
alles jääb ahi.

Tuhaks dekoratsioonide
tolm! Ja kaste moonidel -
uduks!

Pihuks teatri sõrestik
mõrude mõtete võrestik -
suduks!

Lõõsaku mänd ja kuusk ja kask,
plaatina, kuld, ja hõbe ja vask,
sina ja mina!

Põlegu metsalisele laubale,
salasobingu salakaubale
tule märk.

Tuliste sõnade oja nühkigu,
kõrvetagu meist, välja pühkigu
kogu see värk!

Põlegu ära grammatika
lahtisilmne atika
uni,

sõnad, mis läidavad lootuse,
kuldse eilse ootuse -
eriti: kuniks.

Põlegu surnudpeast elavad
hinged, ja vaimud helavad
puhtaks tules.

Põlegu kõik ja lõpuni
Peipsi järve päält Kõpuni
purupaljaks!

Lõõma, Eesti! Su maastiku
põledes ära jääb maa ju just
igihaljaks.

Surma, surma meid! Surmates
leiab me tuli meid hurmates
üles.

Jällegi kerkime kuumade
leekide, hirmsate tuumade
sülest.

Meri jääb alles, kui kõmav kell
kuulutab kõikidel küngastel
püha.

Metsad lõõmavad. Maalihe.
Meri mühiseb
üha.

-------------------

Jääskulptuuride võistlusel läks kenasti, saime neljanda koha. Fakti, et osavõtjaid oli 7, ma siin ei maini. Skulptuur tuli lahe, parem, kui ma arvasin, et ta tuleb.

Hommikul öeldi meile, et meie juhendajad ei tule üldse kohale ja et me teeksime oma nägemise järgi. Peale pisukest paanikat tegimegi turbokiirusega kuju valmis, põletasime üle ka. Selleks ajaks olid saabunud ka meie kallid klassikaaslased ja muidu napakad Lembi ja Minea. Jaanus oli ka, tema ratas sai KUULSAKS ja see oli väga atraktiivne.

Siis meil hakkas igav ja me tegime kambaga veel ühe kuju. See kujutas Urgu. Nägi välja nagu triumfikaar, aga oli igati lahe ja noole ja aadressiga ja seda näidati uudistes.

Ma olen nüüd jõudnud nii mitu päeva tubli ja rõõmus olla. Aga täna õhtul Urus lõi mulle palavik pähe (Jah, ma oskasin haigeks jääda) ja siis ma olin nõme.

Ja siis ma käisin Silluga Zavoodis ja üldse ma lõpetan nüüd selle igava päevaplaani ära.

Elu on jäälill, Mineal on õigus.

Ma ikka püüan homme kooli minna. Ma TÕESTI püüan tubli olla! Aga ma ei saa niimoodi igavesti, ma tahan ju ka seda väikest õlalepatsutust, ja et keegi ütleks, et ma olen tegelikult tubli. Ma ju püüan!

STSENAARIUM

raudeesriide avanedes kasvavas valguses näeme:
kõik
on kinnitatud oma ankeetide külge
rõhk-

naeltega

ja kui nende pead veel roostes ei ole
siis säravad nad
nagu tähed

elu lõpuni

----------------------

Ma olen
rõõmune ja väsinud ja külmunud.

Ma tegin täna terve päev Susaga kesklinnas jääskulptuuri. Tegelikult ma läksin linna, et võtta üks raamat raamatukogust, aga Susa tuli ka... Ja siis ta ütles, et tema kunstikoolist mingid vist teevad raekoja platsis jääskulptuure, ja et me võiksime korraks vaatama minna. Ja siis meile torgati peitlid ja mootorsaag ka peaaegu kätte, ja öeldi, et nüüd teie teete edasi!

Noh, me siis natuke toksisime, ja siis me läksime karja megade kunstiinimestega Suudlevatesse Tudengitesse, jõime teed, jõime kakaod ja sõime praadi... Ja siis hakkasime tööle. Meile öeldi, et meie kahekesi teeme seda ja et nemad vahivad meid aknast. Nii oligi.

Me külmusime selle aja jooksul täiesti ära mitu korda, käisime sees teed joomas (kusjuures kõik kulud katsid nemad), muutsime kontsepti oma kakskümmend korda, vaidlesime, lõhkusime päris palju elutähtsaid jullasid ära, nilbitsesime, lärmasime, naersime pissi püksi ja peksime metalljulladega jääd.

Meie skulptuur kujutab Tauno Kangro Kalevipoja kuju, mis Soome Lahte toppida tahetakse. Aga meie oma on natuke teistsugune - See on ainult pea reljeef, millest on laev läbi. Kalevipoja nina on DEBIILNE, tal on otsa ees mingi... KAMAKAS ja peas on punkarihari, mis oleks nagu laevale puri.

Kontsept: Mineviku Kalevipoja näol ja tuleviku punkariharja näol ühinedes tekib edasiviiv jõud - laev. Võtta irooniaga.

Skulptuuri nimi pidi algselt olema Tauno, aga korraldaja pani selle asemele hoopis Taunts.

Nii mõnna on Nii lahedad inimesed, nii lahe tegevus... Susa ostis endale Humanast Nuuskmõmmiku mütsi ja minu peas oli tulnuka sarviline müts. Ja mu juuksed on sinised, ja see nägi debiilne välja, ja meil oli palju pealtvaatajaid, ja mingid lakku täis soomlased tulid ja lällasid ja nii lahe oli Homme läheme uuesti, lõpetame töö ära, ja vaatame, kuidas võistlusel läheb. Ehk saame auhindagi.

Vaadake homme ikka uudiseid ka, ehk näete meid Korraldaja ütles, et kõige veidramate osalejate jaoks on eriauhind - ühe otsa pilet Raja tänavale. ME WANTS THAT PRIZE!

Ahjaa, ja ma värvisin oma pea siniseks.

Kuidas SOERD sooritas enesetapu

See on siin, et mõned instantsid(ma kirjutasin selle ilmselt valesti) saaksid seda lugeda. See on jabur!

----------------

e Ku'rii 10/20 says:
okei
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Mh?
Le Ku'rii 10/20 says:
Soerd, mul oleks vaja väikest... abi
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
?
Le Ku'rii 10/20 says:
sa ei taha mind tappa... eks
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Misasja.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Keda ma üldse tappa tahan?
Le Ku'rii 10/20 says:
mmh
Le Ku'rii 10/20 says:
ennast?
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Misasja .D
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ei
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Kust sa seda võtad?
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Meil on allikad, ja me teame, mida sa eile tegid.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
*turts*
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Nii... mida ma eile tegin
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Seda tead sa ise paremini.
Le Ku'rii 10/20 says:
just
Le Ku'rii 10/20 says:
ja ma tean... kus sa magad!
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ma olin terve päeva kodus
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
*purts* Ma magan, üllatus-üllatus, OMA VOODIS
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
ennast tappa proovides.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Mis uimasteid te kasutate? Sest ma tahan ka
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Meil olid informandid sinu ukse taga ja kuulsid kõike pealt.
Le Ku'rii 10/20 says:
ja su ema helistas hommikul
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Oojaa
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ja nad on juhuslikult ka nähtamatud ja kuulmatud ja haistmatud ja neil ei ole vaimset keha
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Kui aus olla, siis vist ka füüsilist mitte
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Vaimset keha pole olemas.
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Sa juba vingerdad paradoksidega reaalsest teemast eemale.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
.-. Okei, jätame selle kõrvale
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Miks mu koer ei kuulnud ega haistnud neid?
Le Ku'rii 10/20 says:
56 159 139
Le Ku'rii 10/20 says:
on ühe jälgija number
Le Ku'rii 10/20 says:
55 615 546 on teine
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ahjaa, ja muide, kuidas nad minu ukse tagant üldse saavad midagigi teada sellest, kus ma olen ja mis ma teen?
Le Ku'rii 10/20 says:
neil on loomadega head suhted
Le Ku'rii 10/20 says:
aken
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
*turts* Aga nad ei ole nähtamatud
Le Ku'rii 10/20 says:
ei peagi olema
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Ei turtsu.
Le Ku'rii 10/20 says:
nohurohtu?
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Nagu sa juba niigi nõmedalt käitunud poleks...
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ma OLENGI n]me
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Aga mis on teie pika jutu mõte?
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
See ei vabanda sinu käitumiseid.
Le Ku'rii 10/20 says:
verd! verd ja dünaamikat!
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
ja seemneid, mida pole olemas.
Le Ku'rii 10/20 says:
oelenb seemnest
Le Ku'rii 10/20 says:
oleneb*
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Tähendab... ooot... seemned... ja enesetapp... EI VÕRDU! EI VÕRDU!
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Te olete hullumeelsed
Le Ku'rii 10/20 says:
seemnetega saab ennast tappa
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Sina ei taipa mõikavat.
Le Ku'rii 10/20 says:
tõestatud
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ei, ma ei mõika mitte
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Rääkimata dünaamikast, mis tapab.
Le Ku'rii 10/20 says:
mhmh
Le Ku'rii 10/20 says:
vägivald on lahendus
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Viinerid, viinerid
Le Ku'rii 10/20 says:
viinerid tapavad ka
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
enesetapp veel eriti.
Le Ku'rii 10/20 says:
mhmh
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Nähtavasti pole ma üldse surnud
Le Ku'rii 10/20 says:
rahu ja vaikus
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ja lähen täiesti füüsiliselt homme ultraheli tegema
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
...ülehomme
Le Ku'rii 10/20 says:
saab ka ilma
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Valetad.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ei valeta
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Võid kontrollida
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
4. jaanuar kell 09.45
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Vsjoo
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Edasised katsed Urgu pääseda enne 6-ndat on muuseas mõttetud.
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
afaik
Le Ku'rii 10/20 says:
kuuendal on mäng
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ee... Mul ei olegi tegelikult eriti plaanis sinna p''seda
Le Ku'rii 10/20 says:
kuuendal ei saa keegi Urgu (peale mängijate)
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Mul on t;;d ka teha
Le Ku'rii 10/20 says:
cool
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
tee seda põhjalikult.
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Soovitatavalt aastaid.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
*turts*
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
ei turtsu!
Le Ku'rii 10/20 says:
nohurohtu?
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Tahad ehk selgitada, miks sa üritad mind Urgu pääsemast takistada?
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Turtsusin
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ja võin veel seda teha
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
ei ole üritus.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Okei.. Hm, miks sa seda teed siis
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Miks ma peaksin midagi muud tegema?
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Ohjah
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Aga sa võid kindel olla, et see ei ole mulle üldse probleem
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
okei.
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Siis lõpeta siin.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
Kuna ilmselt on sinu eesmärk mulle võimalikult ebameeldivat olemist tekitada
Azazel - Will they know of Majesty, of Beauty held in Dream-dead sleep? says:
Ära patra, millest sa ei tea.
۞ SOERD ۞ Mina olen metsahall says:
K[llap siis vist
Le Ku'rii 10/20 says:
Tsitaat Mati Nuudist: Kõnealune isand sõitmas mööda teed, nähes ühte teist isandat tee ääres passimas jalgratas käevangus, rattasõidu kostüüm seljas jne.

Sõitis kõrvale, peatas auto keris akna alla ja teatas: "tead sa näed perversne välja" keris akna üles tagasi...

VÄSINUD

Väsinud kuulamast valjuhäälseid õpetussõnu,
väsinud kuulmast kõrva sosistatud häid nõuandeid,
väsinud vaikimast, puhumast
justkuitõtt vaevumärgatava irooniaga hääles,
väsinud lugemast
tobedaid protokolle, millest kunagi hiljem lugeja ei saa aru
isegi protokollija nime,
väsinud lugemast ajalehereferaate, milles juba isegi totter tõde
andakse edasi nii totralt, et lihtsameelsetele see mõjubki tõena,

väsinud valvamast omaenese sõnu,
väsinud surutud vestlusest väga avalike meestega,
väsinud telefonitraatide katkemist meenutavaist helidest ja
kellegi võõra justkui erootilisest hingamisest
minu
isikliku
telefoniaparaadi sees,

väsinud uurimast väikesi ehitusmooduleid, millest
püstitatakse justnagumonument justnagu tsentraalväljaku keskpaika
väsinud justnagu-kõnelemast, -vaikimast, -lugemast, -kirjutamast,
-söömast, -joomast, -urineerimast, -magamast, justnagu ärkamast,
kõndimast, justnagu sõitmast justnaguautode ja -rongide ja -busside
ja lennukite ja
oma isa vana ehtsa Husquarna jalgrattaga justnagukodumaal
justnaguisamaal, -emamaal, -tädimaal, -onumaal, -kälimaal,
ükstakuradipuhamis maal, justnagu
maa all, akadeemiliselt kosmoloogilises põrgupõhjas, kuradi täikäimlas,
vangla haigemaja hullude osakonna eeskoja kartseris,

väsinud kahtlustest
ja väsinud kahtlustamistest,
väsinud elamast eikellegimaal eikellenagi eikellestki koosnevate leerida
vahel
puhta kunsti kamaral
kõikvõimsa kägiseva poliitikamasina meelevallas,
rinnus kuul ja seljas nuga,
justkui Damokles, pea kohal seltsimees Dionysiose mõõk
hobusejõhvi küljes, ja
suure Juhuse tundmatu lendab obleks,

väsinud sõprade ootamatust seletamatust, ah,
õieti küll ette ära seletatavast, ainult ära seletamata vaenust, nii et
heategu makstakse karmilt kätte, väsinud
neist, kes võtavad jõuga ära neile määratud kingituse
su väljasirutatud käest, kes
nimetavad sind nurgataga selleks, kes on nad ise, väsinud
kohustustest ja koormaist, mis ei vabasta, vaid vangistavad, nii et sa
ei saa kunagi olla sa ise, ja viimse kohtupäeva alalisest ootamisest, ja
kamba-karnevalidest, väsinud

va vaenlase ootamatuist heakskiitvaist märkustest
mõttekaaslaste pidulikel koosolemistel, mida nimetatakse
koosolekuiks, ja
mille ajal koguneb sülg suhu, kuigi suu kuivab sootuks peast ära, ja
pika lühikese kõhna paksu punapäise blondi brüneti pürobürokraadi
kaelustuse kaelatangidest
(selja tagant, et kõrvale põigata ei saaks), ja
soovimatu ordeni saamise-andmise hirmust ja
südamest, mida taob vasar, ja
vastikust
niiskest
käepigistusest, omaenda
rampraskeks väändunud naeratusest, väsinud,

tüdinud ja väsinud kõigist, kes ei märka väsimist, väsinud
asendamatuse kinnitusest, õlalepatsutamisest, sooja küünarnuki tundest,
sõrmejälgedega puhta viina klaasist baariletil ja
rusika pidamisest taskus ja põhimõttekindla eesti õlle jooja
ligedalt vägevast anekdoodist, ja sunnitult
katlakütjaks läinud kõrgharitlasest vabadusvõitleja küsimusest,
miks midagi ei tehta - kurat, kas kogu eesti rahvas peaks välja rändama
või kas peaksime olema uued juudid, kes peavad relvaga käes endale
kätte võitlema omaenese maa, kuhu on toonud ükskord neid
Mooses, -

väsinud valudest seljas ja silmis, ja
end alluvaks tunnistanud suurte ambitsioonidega pisikeste karjäärininadele
napooleonikompleksist napooleonikoogiga taldriku man,
pisitillukese provintsiväikluse kalevipojahullustusest,
"Kalevi" kommidest komplekslõunate iga käigu ajal
kalevite kange rahva kitsas seltskonnas,
kus ei ole ruumi end ümbergi pöörata, hingamisest rääkimata,

ja
kärkimisest
üle
pika
läikiva
laua
ja

Kalev Kalevi poeg Kaleviste avameelselt kangekaelsetest
avamiskõnedest laulupeopühadeks muudetud pühal laulupeol,
kus avaliku saladuse korras lubatakse, et
poeg tuleb Peipsi tagant koju kadunukest dubleerima
parimas etenduses, mis maailmas
kunagi maha mängitud, -
ja ongi mängitud maha - ,
ja üle ookeani lainetavast pepsist, mida ahmivad sisse me
pepsilt ükskõiksed pojad, - - -

väsinud alalisest usaldamise mängust, väsinud alalisest usaldamatuse
mängust, väsinud,
väsinud, alaliselt väsinud, väsinud alalisest
mängust, ja mängust, ja mängust ja
väsinud väsimisest, valust õlgades, valust maos,
maotust saamatusest nendessamades ridades, mida mul ei ole
kuhugi mujale peita,
kui ainult kapipõhja, sahtlipõhja, hingepõhja,
ja ka sealt leitakse need üles, -

väsinud, oh, kui väsinud hoopidest pähe mäkketõusul,
hoopidest ülaltpoolt, hoopidest selja tagant, hoopidest
tõusul, tõusul, ikka veel
tõusul, ikka veel vastuvoolu, vastukarva, soojalt naeratades, justnagu
sadomasohhhhhhhhhhhistlikus
uimas,

ja surmani väsinud, väsinud, jah,
väsinud
peatumisest, toolile varisemisest
toas, kus
ei oska enam muud,
kui lülitiga plõksutada, nii et
valgus süttib, kustub,
süttib, kustub valgus - - -
saagu, saagu, ma sajatan, saagu ometi

V A L G U S !