HAJAMEELNE

Mind ei ole. Mind ei olegi ju kullakene.
Olen ainult haige puu.
Ja mu okstes kummaliselt
uitab valgus, külmetanud tuul.

Mind ei ole. On vaid kauge
karge selge - imepuhas ringjas pind
ja ei ühtki tähte lange
sellelt, puudutades mind.

Ma ei teagi, kes on minus.
Vahest mõni varjund lind,
võpatab kes külmavalus,
piinates ka mind.

Vahest ise külm ma olen?
Minust haige puu ja lind?
Ning et säästnud neid ma pole,
ongi see, mis vaevab mind?

Jah? Ah mind? Ah, mind ei ole!
Vabanda, ma unustasin su.
Ümber hangund lumi lummab.
Käivad hundid, võlutuna kuust.

Blõga enda kohta

Niisiis. See on Soerdi blog.

Ma tean, et see näeb nii emo välja, aga see ei ole mõeldud hästi emo välja nägema. Ma nägin selle pildi kallal vaeva ja ma tahan, et leht sellega kokku läheks.

Siit hakkate ilmselt lähemal ajal leidma lolli ja masendunud teksti a´la maailmavalus pubeka hala, aga ma loodan, et see ei ole väga ajuvaba(Yeah, right).

Te leiate siit palju luuletusi, millest mõned tunnete kindlasti ära. Mõned on teile uued, ja neist on osad ilmselt minu omad. Ma ei ütle, kes selle kirjutas, sest mõtteid ei saa kellegi omaks kuulutada. Kui keegi teine on luuletuse kirjutanud, siis see ei tähenda, et need on ainult tema mõtted... Sama on minu luuletustega (loe: sodiga), ma ei kuuluta neid mõtteid enda omaks.

Olge head ja ärge kutsuge mind kogu aeg valetajaks. Kui sa leiad siit midagi, mille sina oled kirjutanud, ja tahad oma aulist nime selle alla, siis ütle mulle.

SOERD

Muide, kui see tekstivärv pole loetav, siis palun kaevelge, ma muudan seda. Ma ei taha teie silmi tappa. Päriselt ka!