X X X

Lähme ära,
siin on kole kõnekrobin!
Lähme ära,
siin on roostes roosikrantsid!
Kas sa arvad, et ma siia seltsi sobin,
kas sa karistuseks karja sekka tantsid?

Eks ma harju, kui see on su nõu ja nõue -
kekslen, ekslen keset roostetamisvõistlust...
Mul on kahju kahest sõbrast,
kes jäid õue:
terve süda peksab seal üht tervet mõistust!

----------------

Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui valite Keskerakonna! - Teeme ära - Kui va...

"Edgar kutsub vist praegu kõike (Keskerakonda), mis liigub." - Siga, "Pehmed & Karvased"

Kas ma olen juba maininud, et meie Kalevipoeg on LÕHUTUD koos Uru skulptuuriga?
Ma mõtlesin siis selle üle, miks inimesed ikkagi nii teevad.

Ja mõtlesin välja sellise asja:
Kõige tõenäolisem on, et seda tegi mõni (natuke napsitanud) vend või mitu. Milleks? Et näidata, et ta on MEES. Kust tuleb selline käitumine? Ikka "metsikust loodusest", ajast, mil inimene oli loom. (Tegelikult on inimene ikka veel loom, ta lihtsalt ei taha seda endale teadustada. Ja see teebki temast looma.) Isased demonstreerivad oma jõudu ja muid häid omadusi, et "saada naisi". Ja see on kohastumus, et hoida alles liiki. Paremad võidavad, sellega võidab liik. Kõik teavad seda.

Ja sellepärast ma polegi vihane - see on inimese kohastumus, et jääda ellu. Et muuta inimkonda paremaks, tuleb lõhkuda, teistele haiget teha, ainult enda eest väljas olla.

Kas me peaksime järele andma hetkeajele teha liiga või tappa neid, kes meid vihastavad, võtta endast nõrgemailt, mida soovime, ja üleüldse teiste tundeid jalge alla tallama? Me oleme loodud ebatäiuslikena ning peame oma vigu vältima, et need meid ei hävitaks. Sellepärast, et me võime paremaks muutuda.

Tõprad on uus põlvkond - parem põlvkond. M.O.T.T.

Tõestage vastupidist!

Nägu

Ma vaatan peeglisse - ja näen sind.
Näen sind selgesti, mu mina.
Sa oled haige, kuigi naeratad reipalt.
Sa vajad abi. Sa vajad kiiresti abi, mu mina.
Vaatan peeglisse ja näen:
ainult mina ise saan,
ainult mu ise saab
ravida mind ja sind.
Pean oleme iseend raviv arst.
Pean küsima ja vastama.
Pean vastutama ja küsitlema.
Pean kahtlema ja oletama.
Pean tunnistama ja tunnustama.

Astu mu juurde
läbi selle kiilgava tõeseina.
Vahetame kohad.
Et ma sind tunneksid.
Et ma sind tunnetaksin.
Et sa tunneksid mind ära.
Ma olen haige, mu mina.
Tule ja vaata mind.

Vaata sina mind,
et mina sind selgesti näeksin.

Küsimus SULLE

Kas sa usud, et hing on kehast lahus? Kui hävib keha, hävib ka hing. Kas sa tõesti usud, et keegi meist on tegelikult metshamstrist erinev? Pelgalt sellepärast, et meil on imelised anded, mida teistel olevustel pole, ning et see säilitab kuidagimoodi meie olemuse ka pärast surma?

Vasta mulle, palun.