Mulle tuli meelde, mis ma öelda tahtsin, aga see läksjälle meelest ära, aga selle eest ütlen ma igasuguseid muid asju

Jajaa, ma unustasin ära palju asju!

Ma sain Härmasse sisse. Ema oli õnnejunnis, mina... noh, hästi siis ju. Mis seal ikka. Aga vahepeal oli tõeline paanikaosakonna tunne (Olge VAIT! Ma TEAN et ma sain sisse, ja MIS SIIS!)!

Mmm... Mingid ninjad olid... Jah... Ahjaa. Dialoog. Mitte ma ei mäleta, miks me parajasti Vahurist rääkisime. Ei tea. Kama kaks!
Minea: Maybe he thinks you are posessed(O almighty god of grammar fuck off)?
Mina: By the devil?!
Minea: No! Ninjas! *pööritab silmi*

Õõõõ...ah... Midagi hästi tähtsat oli veel, ma tean, aga mida... Kevadel on kõigil ajukramp. Poolteist päeva mõtlesin, mis asi see põhhiga sõna on. Lõpuks Minea teatas, et see on PLAGIAAT. Aga umbes kahe nädala jooksul pole ma siiani välja mõelnud, mis pill see lõõtspillist suurem julla on. Kontrabass ta ei ole, selle ma mõtlesin välja. Mhh! Garmoshka(shaad ei saa teha, see asi postitab automaatselt) ta kindlalt ei olnud, no mingi asi oli. Aidake siis ometi!

Telekas näidati just traagilist filmi, kuidas kukk ründas tüdrukut, tüdruk sai viga ja lõi oma pea ära. Ja siis tuli reklaamipaus, milles üks onu ütles targalt "KANA." Mina ei VÕI!

Aa! Kontsert oli! See oligi! Jöru, Murre, Krää, Celtic Circle. Väga lahe oli. Me vajame inimest, kes tahaks meie kambakest vedada, ise me sellega kindlalt hakkama ei saa. Mingit ägedat, kes tahab meid õpetada ja suunata ja kolkida. Raha ei saa. Sad, sad. Aga kontsert oli hea, tantsida oli ka hea (siis oli ka, kui Ohpuu kepsutas mööda ja teatas "See ei ole padespaan!" ja kõik läks järsku segamini ja ma ei osanudki enam tantsida) ja muusika oli hea ja ma tõesti tahan nüüd Koduvanade Priitahtlikku Pasunakoori asutada! Me TEEME SELLE ÄRA! Raisk.

That felt good. Ma ostsin endale täna kõrvaklapid. Need on uskumatu, kuid tõsi, rohkem ajulembelised kui mu eelmised! Eelmist mudelit ei olnud enam. Böö. Ma valisin endale välja tableti. Tuhatnelisadamiskimiski krooni, ma olen otsustanud selle endale saada. Hakake nüüd raha saatma, hopp-hopp!

Mul oli vahepeal meetri pikkune kummiuss ja Toomemäel on lahe olla, eriti Minea ja teiste vantidega. Minea on üldse lahe. Ta on nii tark! Tema mõistis esimesena, et ma olen eitusfaasis ninja... Ärge küsige. Ma ei tea ise ka. Aga ma tean! Ma tean!

Paari päeva eest oli taevas õhtul nii sügavroheline, et ma mõtlesin, et ma kukun siiasamma koerakaka keskele selili, lasen koera lahti ja pikutan hommikuni. Aga ma hoolin liiga palju oma mantlist, kelle ma ka muide ostsin ja kes on täitsa mustast sametist ja punase siidvoodriga ja maksis palju aga meeldib mulle väga ja Minea jutu järgi toob ka susse ja ajalehte.

Kas kellegil on Krää muusikat? Plaati? MP3e, mida iganes! Mul ei ole ju raha! Ma pean Krääd saama, muidu ma lollastun lõplikult. Seda muidugi juhul, kui antud ajahetkel see enam võimalik on. Suur tõenäosus, et ei ole. Aga see ei ole tähtis fakt! Fakt on see, et kui sul on Krääd, siis sa lahkesti teavitad sellest mind ja jagad jumalavallatumalt head kraami tubli Soerdipojukesega, eksju-onju? Hää kraam on hää.

Trilla-tralla, hei-hopsti! Ma olen ka sipelgas. Vahel on nii mõnus sipelgas olla!Mul ei ole tähtsust! Mis siis, et kui mind ei ole, siis ei ole ka maailma, sest see maailm on lõpuks ju ainult minu oma, aga mul ei ole tähtsust ja kõik läheb edasi, kui mind ei ole ja see on nii imeliselt hea tunne. Kui see nüüd tõesti postitatud saab, võite uskuda, et ma pole veel aknast välja viskunud ja kurva lörtsatuse saatel pooleteise meetrise langemise järel maha potsatanud.

Ee, ma vaatan Narutot! Ma ei tea, mis mind selleks sundis, kuid mul on kuri kahtlus, et need olid ninjad. Üldiselt on Naruto ajuvaba, seal on ninjad (see seletab nii mõndagi) ja tüübid, kes on naised, aga tegelikult on tüübid, omavad spagetikujulist mitmemeetrist keelt mida nad armastavad väikeste emopoisside ümber mässida. Ja siis nad suudavad oma kaelast usshi teha, ja neile meeldib väikesi emopoisse hammustada. Õrr, jah? Indeed.

Ma mõtlen, et ma pean ikka oma sõrmekesi edasi liigutama ja vahepeal midagi joonistama ka.

Eep! EEP! Ma sain RAAMATU! Õigus! Ma sain imelise raamatu, mis maksis jõmmpalju ja tuli Tallinnast kulleriga kohale saata, aga see on ka hea raamat ja ma kaalun siiani täitsa tõsiselt sellele templi ehitamist. Ne. Vaatab veel.

Muid asju vaatab ka, näiteks seda, kuidas koer vastu puud jookseb(jeerah, nii oligi) või kuidas hakk võtab noka saia nii täis, et ei näe enam kuhu lendab, aga lendab ikkagi, ja siis valgelapilist varblast või musta, punaste silmadega tuvi, kes iga hommik, kui ma kooli lähen, Kaubatempli ees tuterdab oma kahe kambajõmmiga(üks heledam pruunikas ja teine valgelapiline hall) või siis näiteks toda tüüpi, kes patsikestega mööda tänavat trallab ja lisaks veel laulab, ja toda, kellel kitarrikast on ja pungi, mis iga päev teistmoodi on ja mulda, mida on varbaga võimalik juba lahti kraapida või näiteks taevast, kus ei ole üldse mitte midagi peale osooni, mis meile teatavasti tuleb triikraudadest. Bioõps rääkis. Ma ei või teda kuulata, ta on ebakompetentne. Jah, ma virisen. Aga rohkem ei virise, pole nagu väärt seda. Põmm!

OK. Lapsed, sipelgad, kesiganes te ka olete, olgu, olgu, vombatid ja lepatriinud, kuigi ma tegelikult tean, et te olete ikkagi ninjad, ma lähen ja lendan.

Heihoo!

Hõuhõu. AVATUS

Ma mõtlen, et see koht vajab tõsiselt uuendamist. ja postitusi, seda ka! Ma kavatsen lähemal ajal mingi kevadise "suurpuhastuse"(loe: paneme uued värvid ja pildikese. Vsjoo.) teha. See on nii emonõme värviskaala praegu, talvel see meeldis mulle, aga nüüd on see lausa karjuvalt kohatu. Pealegi on see pildike ikka veel parandama - jah, ma ei ole IKKA VEEL suutnud neid servi ära nühkida. Go me.

Teine idee on see, et peaks siit ehk vanad postitused kustutama. Või jätaks selle nagu ta on, ja teeks uue aadressi? Või jätaks need postitused uude layouti? Mmmmmh... Viimane ei ole vist kõige targem. Mis ma ikka risustan. Aga tahaks tegelikult alles hoida seda jama, mis ma siia kokku kuhjanud olen, ja siis kunagi paari aasta pärast nostalgia- ja ahastuspisarate (KUST SELLISED TULEVAD?!) saatel vaadata.

Ma panin just koera vetsu kinni. Täiesti kogemata, muide, ma ei näinudki, et ta seal oli! Aga ta murdis ise välja, no damage done.

Ma pean lõpetama ingliskeelsete väljendite oma jutu sisse vägistamise.

Ah, ma pole siia nii ammu kirjutanud! Mis ma siis vahepeal tegin? Käisin näiteks õlitõrjekoolitusel. Masendav värk. Teate, kui palju läheb ühe linnu rehabiliteerimiseks? 25 000 krooni otseseid kulutusi pluss muud asjad (vabatahtlike kaotatud tööaeg, transport jne). Ühe keskmise linnu pesemiseks läheb 5000 liitrit vett. Kõik see on hiljem ohtlik jääde - naftane vesi ja läheb ümbertöötlemisse. See suur raha ka 25 000 krooni peale. Juhhaidii, ne?

Üldiselt olen ma veel päris palju jamanud, aga ma tõesti arvan, et ma ei ole kohustatud seda siia kirjutama, seda enam, et keegi niikuinii minu heietusi lugeda ei viitsi.

Täna läks küülikuvedamisauto ümber. Küülikuid oli peal 5000. Kohapeal surid 500, ülejäänud putkasid metsa. Kokku püüti ka enamus, 100 jäidki kadunuks. Eesti küülikupopulatsioon on loomisel! Läheb nagu Austraalias. Päästetagu.

Rääkisime enne ühe noormehega lemmiknäitlejatest. Tema küsib, et noh, kas mulle Brad Pitt kah meeldib. Ma vastasin, et üldiselt ma pole eriti palju tema filme näinud ja mulle pole ta suurt muljet avaldanud. Noormees röögatab siiralt: "NO KUIDAS, NII KOMPU POISS JU!!!"
Mine võta kinni.

Õde saabus poest. Ta käis neli ja pool tundi piima ostmas. ??

"Näe, peded! Ei, oot, need on ju president ja peaminister!" Õnne ja rõõmu ajakirjadega.

Kiirustame. Postiauto sõidab aeglaselt-aeglaselt tänavale, meie ei saa edasi minna. "SÕIDA NÜÜD, NEIU! Ah, see ei olegi neiu!" Pika patsiga poiss vaatas seletamatult kena pilguga meid.

Niisiis, öelge teie mulle, mis ma peaksin tegema? Mul on idee kevvade-illo kohta, aga ma ei tea, mis ma sellega teen. Ma kaldus niiski uue aadressi poole... Päris kõvasti kaldun, öelge mulle siis enne, kui ma päris pikali kukun.

Ahjaa! Luuletus ka!

--------

AVATUS

Lumevee hüljatud riigis lõhnad on
mõrkjad.
Liivaks tõmbunud lained.
Kortsunud kõrkjad.

Tiirude karjed tuules
reedavad pesi.
Adrusel piirijoonel
keeb vesi.

Talla all prõksudes murdub kellegi
selgroog!
On vilu. Kustunud päike silmis, põrnitseb
kilu.

Kahvatuis kõrkjais metalselt pilku
konservikarp püüab.
Värvikas sildiserv lipendab, lipp... nagu
hüüab!

Karbi ma tõstan. Ja tardun.
Täis kulleseteri,
karbis kohiseb vaikselt
tundmatu meri.